Muld on olulisem kui kuld

Selleks, et oma koduaias muldade säilimisele kaasa aidata on mitmeid meetodeid. Muide, paljud väikepõllupidajad nimetavadki end pigem mullafarmeriteks, sest üks olulisemaid aspekte terve mulla juures on hoida sealsed mikroorganismid toidetuna ja hea tervise juures selleks, et säiliks stabiilne mulla viljakus. Elurikkast ja loomulikul teel viljakaks muudetud mullas on taimedel piisavalt toitaineid. Selline muld sisaldab pissavas koguses taimedele vajalike elemente, mida kurnatud maapinnas enam ei ole ning seega taimedel, rääkimata inimestest omistada pole võimalik. Nii suures tagaaias kui ka pisikeses linnafarmis on mulla eest vastutustundlikult hoolitsedes maitsvaid ja toitvaid toidutaimi võimalik kasvatada. Allnimetatud meetodeid on võimalik rakendada nii väikeses kasvukonteneris kui ka väikefarmi põllulapil.

1. Kaevevaba aed või minimaalselt kaevamist vajav aed. Maa instensiivne kaevamine kuivatab mulda, vähendab toitainesisaldust, vähendab orgaaniliste ainete sisaldust, hävitab mulla mikroorganisme ning soodustav maapinna erodeerumist ja tihenemist. Kaevamisvaba süsteem ei tähenda seda, et umbrohtudel lastakse vabalt vohada ning taimede eest ei pea üldse hoolitsema. Kaevevaba peenara tüüpe on mitmeid: kõrgpeenar, hugel-ehk kuhikpeenar või kihiline lasanjepeenar. Tavaliselt on kõige alumiseks kihiks pruun papp, mille peale asetatakse kihiti komposti, põhku, oksi jm orgaanilist materjali, mis aja jooksul mullaks muutub. Kõige peale tuleb kiht kompostiga segatud aiamulda, et taimedel esimesel aastal kuhugi kinnituda oleks. Peenarde juures tegutsedes püüa vältida peenra peale astumist, et pinnas ei tiheneks.
2. Multšimine. Kooretükid,hakkepuit, kõdunevad lehed, kompost jne. hoiavad piisavalt niiskust ning aeglaselt lagunedes muudab maapinda stabiilselt viljakamaks ergutades mulla elusorganismide elutegevust, kes maapinda hapnikurikkamana hoiavad. Samuti ei saa multšitud peenardel umbrohti vohada. Nõnda väheneb vajadus mulda igal aastal ümber kaevata. Kihi paksus peaks olema vähemalt 10 cm, kuid see olenev siiski, millega multšida. Meeles tuleks siiski pidada, et täiesti lagunemata toores koore- või puidumultš kasutab lagunemiseks liialt lämmastikku ning soovitatav oleks lasta tükkidel mõnda aega laguneda ning segada multši hulka haljasväetist (värskelt niidetud muru või mõneliblikõielise rohelisi osi). Multš hoiab hoiab ära vihma ajal tekkivad mullapritsmed ning saagi puhtana vähendades saastumisriski pärmi-ja hallitusseentega.
3. Komposteeri. Korralikult lagunenud kompost on efektiivne mikrobioloogiline väetis nii toa-kui ka tarbetaimedele. Olenevalt sellest kas elad linnas või maal on erinevaid meetodeid komposti kogumiseks: termokompostimine, bokaši või tavaline kompostihunnik. Kui need võimalused puuduvad kasuta mulla väestamiseks ja mulla mikrbioloogilise mitmekesisuse tõstmiseks mõnda Efektiivsete Mikroorganismide(EM) lisandit.
4. Biosüsi. Selle mullaparandaja valmistamine toimub madalal temperatuuril vähese hapnikuga keskkonnas puidu, õlgede või heina põlemise käigus. Protsess sarnaneb grillsöe tootmisele. Lisaks mulla keemiliste-ja füüsiliste omaduste tõstmisele vähendab biosöe lisamine C02 saastet, sest mullas tõuseb stabiilse süsiniku sisaldus. Hangi või tee ise biosütt nii liivase, kui ka liigniiske savise pinnase parandamiseks. Biosöe osakesed vähendavad vee ja toitainete kadu mullast. Segades biosütt taimevirtsaga valmiv aeglaselt toitaineid vabastav väetis.
5. Rohestamine. Selle asemel, et terve tagaaed sillutisega katta kasvata seal eelistatavalt mitmeaastaseid taimi. Istuta sügavale ulatuvate juurtega liike nagu varemerohi ja kurgirohi, mis sügavamatest kihtidest toitained üles poole toovad. Samuti on sarnaste omadustega mitmed nn umbrohud. Mitmetest kiirelt paljunevatest taimedest on ka ravimtaimed nagu kummel, teeleht ja võilill, ning neist ei olegi ehk vaja lõplikult lahti saada. Lisaks sellele on nad olulised mulla tervise seisukohast, kuna nad kaitsevad maapinda erosiooni ja kuuma päikese eest ning lisaks parandavad mulla omadusi ja toovad sügavalasuvate sammasjuurtega ülemistese maapinna kihtidesse toitaineid. Ära jäta kuskile vaba mulda, sest siis on rohimine lihtsam. Istuta õhust lämmastiku siduvast ristikust kattetaimestik või lisa seemneid murusse või kasuta multši.
6. Indikaatortaimed. Tasub tähele panna milliseid umbrohtusid aias kõige enam kasvab, sest nad on mulla terviseindikaatorid ning annavad märku niiskuse ja toitainete tasakaalust. Kuldvits kasvab jõudsalt niiskes, võilill raskes mullas ning kirburohi happelises mullas. Eestis peetakse umbrohuks u 300 liiki. Enamus neist on jõulise kasvuga põlistaimed, kuid teised on kunagi ilu-või tarbetaimena sissetoodud liigid, kes on siin kanda kinnitanud ning liiga laialt levima hakanud tõrjudes kohati välja pärismaiseid liike.
7. Püsihaljastus. Loo oma väike metsaaed marjapõõsaste, vilja-ja sarapuudega ning kasvata nende all teistes rinnetes erinevaid taimi, et mulda tuule ja päikese eest kaitsta. Lisaks sellele toodab metsaaed endale ise orgaanilist ainet lehtede ja maha kukkunud okstest multši näol. Kõik aiajäätmed v.a haigustunnustega taimeosad võib multšina kasutusele võtta ära põletamise asemel. Taimehaiguste leviku vältimiseks tuleks jäätmed põletada või matta vähemalt 1 m sügavusele.

  Hävitades oma muldi hävitab inimkond tegelikult iseennast, sest hoolimata sellest, et me enam agraarühiskonnas ei ela mõjutab selle mitmekülgse loodusvara olukord meid kõiki igapäevaselt. Me mõtleme sellele väga harva, sest inimesed on 21. sajandil loodusest väga palju võõrandunud. Argipäevaste väikeste valikutega omaenda koduaias astume väikese sammu sellise maailma poole, kus muldade väärtust peetakse sama oluliseks kui puhta vee ja õhu olemasolu.