Üle 60 taime väikesel rõdul

Rõduaed on linnas nagu väike oaas kuhu linnakära eest põgeneda. Mulle meeldivad ilusad, kaua õitsevad erivärvilised, kummaliste õitega lilled, kuid neil peab lisaks välimusele ka muidu positiivseid omadusi olema. Ma ei taha rõdul kasvatada lilli, kes vajavad pidevat kastmist, sest veearve korteris on muidu üüratu ning puhkusele minnes võin nendega sama hästi kui hüvasti jätta, sest ilma pideva hoolduseta surevad nad lihtsalt ära. Seega, valin pigem kodumaiseid niidutaimi, sest nad tulevad toime vähese veega ja samuti on nad toiduks kohalikele tolmeldajatele.

Püüan koguda ka oma seemeid, sest samas keskkonnas kasvanud taimed on järgmisel aastal veelgi enam ilmastikuoludega ja mullaga kohanenud. Kasvumullale segan tavaliselt juurde vermikomposti ja/või savipulbrit, sest pisikeses rõdukast võib muld kuumadel suvepäevadel kiirelt läbi kuivada. Pealegi ei tohiks aed olema koht, kus pidevalt liiga rasket tööd teha, sest ennekõike on paik ju mõeldud lõõgastumiseks! See ei tähenda aga, et aeda üldse hooldama ei peaks.

Kahe aastaga on väikesele rõdule kogunenud üle 60 erineva taimeliigi, millest kõik ei ole siiski põlistaimed, sest olen mitmed taimed päästnud ära tänavalt ja aianduspoodide “mitte perfektsete” taimede nurgast. Rohkem enam ei mahu, sest ka vertikaalsed pinnad on juba kasutusel. Enamus taimedest on kasvanud seemnetest ning püüan eelistada taimi, mida kuidagi köögis kasutada saan või siis ravimtaimedena.

Rõdul on vahva kasutada ronitaimi, mis efektselt rippuma jäävad. Üks mu lemmikuid on ravimtaim maajalg (Glechoma hederacea), mis pisikesi heleroosakas-lillasid õisi kannab. Erinevad taluaia-ja põllulillede kooslused on samuti üsna hooldusvabad ning õitsevad erinevates värvitoonides. Nad armastavad päikeselist kasvukohta ja pakuvad kohalikele putukatele ja liblikatele, kes suvel siin tihedad külalised on, rikkalikult toitu.

Toidutaimedest on rõdul lihtne kasvatada lehtpeeti(mangold), kes talub ka lühiajalist kuivaperioodi. Salat sellega tavaliselt hakkama ei saa. Tšillid, paprikad ja tomatid eelistavad samuti päikeselist kasvukohta. Tomatitest on mõtekas valida väikesed, kuid magusad kirsstomatid, keda saab kasvõi rippuvana amplis kasvatada või mööda seina ronima panna. Füüsalid ja maasikad armastavad päikest ning on mõnusaks  lisandiks salatile või niisama snäkiks. Enamus ürditaimi eelistab samuti päikeseküllast väheviljakat ning kuiva kasvukohta.

Näiteks saialilled, kummel, estragon, tüümian ning kõik teised vahemerelised maitsetaimed. Poolvarju taluvad ning rohkem niiskust soovivad piparmünt, meliss ja metskassinaeris. Täiesti varjus kasvab kõige paremini karulauk, aga rõdul on mul olnud teda ikkagi üsna keeruline elus hoida.

Poolvarjulises kohas ja pigem jahedamal perioodil aastas tahavad kasvada lehtkapsas(kale), redised ja huvitava välimusega nuikapsas. Vertikaalseid pindu sobivad täitma ronida armastavad herned, oad ja kurgid. Võresid müüakse aiandus-ja ehituspoodides, kuid lihtsalt saab sellise ka ise teha või punuda. Kottides saab kasvatada kartuleid, porgandeid ning teisi juurvilju.

Teistest mittesöödavatest taimedest sobivad varju veel luuderohi, maajalg, lumeroos ja hortensiad. Olen näinud ka puid rõdul kasvamas, aga minu meelest kasvavad nad liiga kiiresti suureks ja kuhu ma nad siis panen? Ära ju ei viska.

Sügisel ei tasu pruuniks tõmbunud pealseid seemnetega kohe ära lõigata, sest linnud käivad neid söömas. Pigem tasuks need täiesti maha lõigata alles kevadel, sest sügisel on võivad mõned putukad sinna talvituma pugenud olla.

Kastmiseks kasutan enamasti kogutud vihmavett või ei kasta üldse, kui sajuseid ilmu piisavalt on olnud. Kraanivesi pole nii kui nii taimedele kõige parim valik, sest see on enamasti liiga kare ja võib sisaldada kloori või muud keemiat. Selleks, et vett vähem kasutada multšin pottides mullapinda niidetud muru, põhu või koorepuruga.

Väike jõgi on osa isekastvast süsteemist, mille jaoks on  kasutusel väike pump ning kasutab 2 päikesepaneeli. Algne idee oli linnamüra blokeerimine veevulinaga, kuid hiljem kujunes see sujuvalt isekastvaks renniks. See jõgi ei ole 24/7 sisse lülitatud ning energia salvestamiseks on kasutusel vana second hand auto aku. Talvel lume ja jääga jõgi ilmselgelt töös ei ole.

Talveks tuleb õhkeste seintega pottides olevad taimed mullikilesse või mõnda muusse sooja materjali pakkida ning kindlasti taimi enne kasta, sest kuivas mullas surevad taimed mitte külma pärast, vaid hoopis janusse. Soojalembelised taimed nagu vahemereürdid tuleks pigem talveks tuppa tuua.

Kõrgetel korrustel asuvatel rõdudel on vahva kasutada erinevaid tuuleinstallatsioone, jõulutulesid, leternaid või muid dekoratsioone, et linnaaed ka talvel ilus välja näeks.

Huvitav on see, et teisel aastal oli ka vastasmaja naabritel sarnane rõduaed. Ilmselt said nad meilt inspiratsiooni!