SISSEJUHATUSHomöopaatia, kui raviteadus ja ravikunst, on olnud maailmas kasutusel üle kahe sajandi. Selle töötas välja arst C.F. Samuel Hahnemann (1755–1843), avaldades 1796. aastal teedrajava uurimuse, milles määratles selle uue teaduse põhimõtted, pealkirjaga \”Essee uuest põhimõttest ravimite ravivõimete kindlakstegemiseks ja mõni sõna seni kasutatud meetoditest\” (Dougeon, 1989). Tänapäeval kasutatakse homöopaatiat edukalt ka põllumajanduses, et tasakaalustada loomi, taimi ja vett ja samuti keskkonda tervikuna. Selle homöopaatia rolli mõistmiseks põllumajanduses peame vaatlema selle ajaloolist arengut. Hahnemanni karjääri varases staadiumis hakkas ta mõistma, et tol ajal kasutatavad tervishoiupraktikad ei olnud ohutud ega efektiivsed. Peamised kasutatavad ravimeetodid olid aadrilaskmine, kaaniravi, villistamine, soolestiku puhastamine, kunstlik oksendamise ja higistamise esilekutsumine, samuti mürgiste ravimite nagu elavhõbeda manustamine. Need…