Homöopaatia kasutusvõimalused põllumajanduses. Teoreetiline ja praktiline lähenemine agrohomöopaatiale näidetega Brasiiliast.

SISSEJUHATUS
Homöopaatia, kui raviteadus ja ravikunst, on olnud maailmas kasutusel üle kahe sajandi. Selle töötas välja arst C.F. Samuel Hahnemann (1755–1843), avaldades 1796. aastal teedrajava uurimuse, milles määratles selle uue teaduse põhimõtted, pealkirjaga \”Essee uuest põhimõttest ravimite ravivõimete kindlakstegemiseks ja mõni sõna seni kasutatud meetoditest\” (Dougeon, 1989). Tänapäeval kasutatakse homöopaatiat edukalt ka põllumajanduses, et tasakaalustada loomi, taimi ja vett ja samuti keskkonda tervikuna. Selle homöopaatia rolli mõistmiseks põllumajanduses peame vaatlema selle ajaloolist arengut. Hahnemanni karjääri varases staadiumis hakkas ta mõistma, et tol ajal kasutatavad tervishoiupraktikad ei olnud ohutud ega efektiivsed. Peamised kasutatavad ravimeetodid olid aadrilaskmine, kaaniravi, villistamine, soolestiku puhastamine, kunstlik oksendamise ja higistamise esilekutsumine, samuti mürgiste ravimite nagu elavhõbeda manustamine. Need tehnikad olid sageli haigustest kahjulikumad (Dean, 2001). Pettunud sellises meditsiinipraktikas otsustas Hahnemann, kes oli ka keeleteadlane, loobuda oma ametist arstina ja hakkas elatist teenima ainult meditsiiniliste tekstide tõlkimisega (Aversa jt, 2016).

Hahnemann tegi tõlkimise käigus ühe olulise tähelepaneku, kui ta tõlkis inglise keelest saksa keelde William Culleni (1710–1790) \”Materia Medica\” teost. Cullen väitis, et kiinapuu koor (Lõuna-Ameerikast pärit õitsev taim), mis oli aktsepteeritud ravimtaim malaaria raviks, oli efektiivne, kuna see oli kibe ja toimis üldtugevdava ainena. Hahnemann ei olnud Culleniga nõus ning hakkas võtma kiinapuu koore pulbrit ning hoolikalt jälgima selle mõju oma optimaalse tervislikus seisundis organismile. Oma kogemuse põhjal pakkus ta välja teooria, et kiinapuu koor ravib malaariat, kuna tervetel inimestel võib selle tarbimine esile kutsuda sarnaseid sümptomeid, mida malaaria põhjustab (näiteks palavik) (Fisher, 2012). Hahnemann hakkas seejärel hea tervise juures olevatele vabatahtlikele andma korduvaid annuseid mitmetest tavalistest ainetest ja kirjutas üles sümptomid, mida need esile kutsusid. See tehnikat tuntakse kui \”tõestamine\”(proving) ehk inimese peal patogeense katse tegemine ning sümptomite kirjeldused, mis hõlmavad füüsilisi, emotsionaalseid ja vaimseid sümptomeid, mis registreeritakse kokkuvõtvates andmete kogumites, mida nimetatakse homöopaatiliseks Materia Medicaks (Dougeon, 1989). Pärast seda olulist avastust avas Hahnemann taas arstipraksise uuesti, testides nüüd oma uusi homöopaatia põhimõtteid ning 6 aastat hiljem sõnastas ta homöopaatia aluspõhimõtte: similia similibus curentur ehk sarnane ravib sarnast.

Peaksime matkima loodust, mis mõnikord ravib kroonilist haigust, lisades teise haiguse, ja kasutama haiguse (eriti kroonilise) ravimisel sellist ainet, mis suudab esile kutsuda teise väga sarnase “kunstliku” haigusseisundi, ja esmane haigusseisnud peaks sellisel juhul taanduma; similia similibus(sarnane ravib sarnast). Dougeon (1989: 265)

See põhimõte ise ei olnud uus; seda olid juba varem välja toonud teised, nagu Hippokrates ja Paracelsus. Hippokrates (460–367 eKr) märkas kogemusele toetudes, et sarnasuse prinsiibist lähtumine põhjustab haigusseisundi ja sarnase aine kasutamise kaudu ravitakse haigust (Viganò jt, 2015). Theophrastus Bombastus von Hohenheim (1493–1542), paremini tuntud kui Paracelsus, pakkus välja looduslike signatuuride(märkide) ehk \”signa naturae\” teooria, mille kohaselt saab taimede või mineraalide terapeutilisi omadusi järeldada nende vormide või värvide ja erinevate inimkeha osade vahelisest sarnasusest (Viganò jt, 2015). Hahnemann võis mõned ideed võtta Paracelsuselt, kuid ta ei järginud otseselt tema meetodit. Selle asemel rõhutas ta, et ravimid peavad tervetel inimkehadel tõestamise(prving) kaudu avaldama oma ravivõime ja haigel kehal sarnase sümptomikomplekti korral need sümptomid ära kaotama. Sel moel oli Hahnemann esimene, kes lõi meditsiiniliselähenemisviisi, mida kinnitab kogemus. Ta oli ka esimene, kes tegi seda süstemaatiliselt, muutes selle oma meetodi keskseks põhimõtteks, mis on tuntud nimetuse \”Homöopaatia\” (kreeka keelest homoios, tähendab sarnast, ja pathos, tähendab kannatust) all. Teine oluline homöopaatia põhimõte puudutab sümptomite terviklikkust, omamoodi holismi, mis vaatab tasakaalust väljas olevat organismi tervikuna, mitte keskendudes ainult haigestunud osale kehast. Hahnemann pooldas, et ravimeid tuleks valida sümptomite \”täieliku\” komplekti alusel, millest leitakse haige individuaalse haigusseisundi jaoks kõige iseloomulikumad sümptomid (Hahnemann, 1810). See tähendas, et kaks patsienti, kellel on sama kliiniline diagnoos, näiteks ülemiste hingamisteede infektsioon, võisid saada erinevaid raviaineid, olenevalt nende individuaalsetest iseloomulikest haigussümptomitest. Hahnemann nõudis ka, et ühele patsiendile antaks korraga ainult üks raviaine, arvestades sümptomite terviklikkust (Hahnemann, 1842). Kogu oma elu jooksul jätkas Hahnemann oma teooria täiustamist ja uute kontseptsioonide lisamist. Üks selline oli potentsiseerimise(võimendamise) või dünamiseerimise kontseptsioon, mis koosneb järjestikustest lahjendustest ja preparaadi raputamisest(Brasil, 2011). Algul lahjendas Hahnemann ravimeid ainult selleks, et vähendada nende toksiliste koostisosade kõrvaltoimeid. Pärast paljusid vaatlusi märkas ta aga, et lahjendused tuleks ühtlaselt segada (energilise raputamisega), et paremini välja tuua aine (mineraal, taim, loom või muu) tervenemisvõimet (Aversa jt, 2016). Hahnemann veendus, et tervenemisvõime püsib lahjendamise ja raputamise kaudu alates vähem lahjendatud preparaadist ja ei sõltu originaalsete aktiivsete koostisosade füüsilisest kohalolust, vaid nende mõjust, mida ta nimetas \”vaimusarnaseks\”(spirit like) (Hahnemann, 1842). Homöopaatilisi ainetest tehakse laias ulatuses lahjendusi (Brasil, 2011).Homöopaatiline sajandiklahjendus, mis tuleb pärast 12CH ehk 12C(ehk siis 13C, 14C jne), ei sisalda see statistiliselt tõenäoliselt ühtegi molekuli originaalsest aktiivsest koostisosast, kuna see ületab Avogadro konstanti (proportsionaalsustegur, mis seob proovis olevate koostisosade hulka ja aine kogust selles proovis). Üks homöopaatia baasõpik on \”Ratsionaalse Tervendamise Kunsti Organon\” (Hahnemann, 1842). Hahnemann avaldas kaks muud olulist teost: \”Materia Medica Pura\”, kogumiku homöopaatiliste \”tõestamiste\”(proving) aruannetest, ja \”Kroonilised Haigused\”, kus Hahnemann vaatas üle ja täiendas oma terapeutilist lähenemist (Hahnemann, 1846a, b, 1996). Tema algupärased ideed on säilinud,aga tehtud on mõningaid kohandusi selle edasiarendamiseks. See on viinud erinevate homöopaatia koolide tekkimiseni (Madsen, 2019). Sellega seoses on antroposoofiline meditsiin ja biodünaamilised preparaadid- mida arendasid Rudolf Steiner ja Ita Wegman eelmise sajandi alguses – mõnikord ekslikult liigitatud homöopaatia prisniipidel põhinevateks. Kuigi mõningaid kasutatavaid aineid võib potentsiseerida, ei järgi nad sarnasuse põhimõtet ega sama diagnoosimise meetodit (Steiner, 2001).

HOMÖOPAATIA TAGA OLEVATE KÄSITUSIISIDE JA PÕHIMÕTETE MÕISTIMINE
Hahnemann ise vihkas spekulatsioone. Tema lähenemine oli puhtalt kogemuslik ja ta hakkas teoretiseerima alles pärast arvukaid vaatlusi ja parandas pidevalt oma teoseid, mis tulemuseks oli kuus \”Organoni\” väljaannet. Ta uskus, et tervenemisprotsess on inimese enda elujõu esilekutsutud teisejärguline mõju või tasakaalust väljas oleva orgamismi dünaamiline reaktsioon tervise suunas (Hahnemann, 1810). Järjestikuste lahjenduste ja raputamiste kaudu muutuvad raviained infinitesimaalseks, ületades Avogadro konstanti, nagu eespool märgitud, mil osakesi ei saa enam tuvastada praeguste teadusmeetoditega. Vastavalt annusese suurusest sõltuva reaktsiooni järgi peaks see piirama homöopaatilise preparaadi toimet(Silva jt, 2005), mis tugevdab argumenti, et selles on ka platseeboefekt kaasatud. Siiski näitavad teaduslikud tõendid vastupidist. Erinevad uuringualad on arutanud kõrgete lahjenduste(high dilutions) olemust, alates püüetest mehhanistliku ratsionaalset maailmavaadet üldistada ning keerukusteooria abil, kasutades mittelineaarsete süsteemide mudeleid. (Bell jt, 2002; Bonamin jt, 2008). Hoolimata väidetavast originaalsete aktiivsete koostisosade molekulide puudumisest on nende bioloogiline toime süstemaatiliselt ja regulaarselt tõestatud taimede, loomade ja inimeste ravimisel (Bonfn ja Casali, 2012). Kahekordsed pimedad katsed homöopaatiliste ainetega on kõrvaldanud igasuguse subjektiivse (platseebo) mõju patsiendi ja uurija vahel (Betti jt, 2009). Silva ja ta kolleegid (2005) on demonstreerinud homöopaatiliste ainete toimimisviisi kvantteooria kaudu. Bioloogilise mõju olemasolu võimaldab meil püsitatada hüpoteesi, et homöopaatilise aine raviv omadus võib säilida vees/alkoholis lahjendatud kõrgete kontsentratsioonide puhul kui kujund (Silva jt, 2005). Kui see tõepoolest nii on, siis on võimalik,et homöopaatiliste raviainete aktiivsed omadused säilivad isegi pärast järjestikuseid võimendamisi(dünamiseerimisi) ja nende võimendatud aineid saab omaduste järgi tuvastada võrreldes neid originaalse tooraine omadustega. Chikramane ja kolleegid (2010) teatasid teistlaadi lähenemisest. Nad kasutasid elektronmikroskoopia ja aatomiemissioonspektromeetria tehnikaid füüsiliste üksuste olemasolu kinnitamiseks nanoosakeste kujul nendes kõrglahjendustes. Nad väidavad, et dünamiseerimisprotsess põhjustab akustilist kavitatsiooni – mehhanismi, mis tekitab aurumulle – näitab sarnaseid mustreid nanoosakeste ja lähtematerjali vahel. Nad suutsid ka mõõta erinevusi mustrites erinevate raviainete lahjenduste vahel, kui rakendati erinevaid kiirgustasemeid. Teine viis kõrgete lahjenduste mõistmiseks on kaaluda vitaalsuse või elujõu kontseptsiooni, mis võib koosneda mitmest komponendist. Zanco (2016) on näidanud, et biofotoonsed tehnikad (valgusfootonite uurimine) sobivad peenmõjude tuvastamiseks kõrgdünamiseeritud lahjenduste puhul tuvastades erinevaid bioelektrilisi signaale erinevate ravimeetodite puhul. Samuti suudeti tuvastada kristallisatsiooni-ja tilkade aurustumise meetodit kasutades struktuurseid erinevusi kõrgdünaamiseeritud lahjenduste vahel (Kokornaczyka jt, 2014). Lisaks eelnevale on homöopaatia teoreetilis-metodoloogiline süsteem saanud tunnustust teadlaste poolt mitmes rahvusvaheliselt tuntud teadusajakirjas, mis käsitlevad bioloogiaalaseid, põllumajanduslike või põllumajandusteadusi ja nendega seotud valdkondi. (Betti jt, 2009; Bonfm ja Casali, 2012). Paljud homöopaatiaalased praktilised kirjandusteadused on tehtud kättesaadavaks aitamaks inimestel taimedele ja loomadele raviaineid määrata (Bonato, 2007; Kaviraj, 2012; Maute, 2011).

Järgnevalt arutame homöopaatiat kui integratiivset teraapiameetodit, mis on välja pakutud ja arendatud Homöopaatiliste Uuringute ja Agroökoloogia Õpperühma poolt, mis on sai alguse Homöopaatia-ja taimetervise laboratooriumis EPAGRI-Lages, koostöös Santa Catarina State Ülikooli ja Lõuna-Brasiilias asuva Planalto Catarinense Ülikooliga.

INTEGRATIIVSE HOMÖOPAATIA KONTSEPTSIOONI RAKENDAMINE

Praktikad nagu homöopaatia on üks osa maailmavaatest, mis peab inimesi osaks ökosüsteemidest. Seetõttu peame silmas pidama, et nende meetodite rakendamisel ei parane mitte ainult põllumajandusökosüsteemide olukord, vaid ka põllumeeste ja teiste inimeste heaolu selles süsteemis (Boff, 2009; Casali jt, 2009). Kui mõistame, et kuna kõik osad põllumajandussüsteemis on omavahel seotud, teevad lähenemisviisid, mis viivad tasakaalust välja mulda, vett, taimi või loomi, sama tihtipeale ka inimestega (Khatounian, 2001). Boffi (2009) kohaselt on agroökosüsteemi pikaajalise tervise tagamise kindlustamiseks kõige efektiivsem meetod selle ümberkujundamine viisil, mis maksimeerib homöostaasi toimimist või dünaamilist tasakaalu organismi omaenda iseorganiseeruva elujõu toetamise kaudu. Selliselt toimides muutub organism vastupidavamaks (Soule ja Piper, 1992). Efektiivsed homöopaatilised preparaadid peavad mõjutama seda jõudu, et tasakaalustada agroökosüsteemi tervikuna või selle osi. Süsteemiteooria selgitab, kuidas elusorganismid sõltuvad oma eluprotsessides pidevast energiavahetusest, aine ja teabe vahetamisest oma välise keskkonnaga kõigil tasanditel, alates kvanttasandist lõpetades makrodimensiooniga (Bertalanffy, 1967). Lainefunktsiooni mõistet kvantteooria seisukohalt kasutasid juba Silva ja kolleegid (2005), et mõista kuidas homöopaatilised preparaatidid bioloogilistes süsteemides resonantsi tekitavad. Hiljutises Manzalini ja Galeazzi (2019) artiklis püütakse homöopaatiat seletada kvantelektrodünaamika kaudu. Selles näitavad autorid, kuidas igal komponendil on oma makroskoopiline lainefunktsioon(macro-wave funtion) oma spetsiifilise võnkemustriga mis resoneerub teiste spetsiifiliste võnkemustritega. Eesmärgiga vähendada ebamäärasust,
kipub see protsess kaldub suureneva resonantsi tekitamise suunas teiste ümbritsevate süsteemidega mitmel tasandil, mis aitab selgitada, kuidas on võimalik organelle, rakke, kudesid, organeid, organsüsteeme, kuni terve organismini, iseloomustada neile spetsiifiliste lainefunktsioonide kaudu, mille faasid on täiuslikult mitmetasandiliselt omavahel ühtses kooskõlas nagu orkester. (Manzalini ja Galeazzi, 2019: 4). See võib selgitada, kuidas on võimalik kasutada homöopaatilisi preparaate mitte ainult inimeste, vaid ka loomadele, taimedele ja isegi keskkonna tasakaalustamiseks. See võib olla üksik õunapuu või terve viljapuuaed, üksik lammas või kogu kari, talu või talunik ise (vt joonist 13.1). Kui üks õun vajab tasakaalustamist, siis vajab seda ka terve viljapuuaed; kui põllumees on haige, võime eeldada, et ka kogu talu on tasakaalust väljas. Tasakaalustamisprotsess võib põhineda nii huvipakkuvate sümptomite analoogial kui ka ägenenud mõjude vaatlusel, haige või terve taime/looma puhul vaadates need järgi tavalisest inimeste sümptomite põhjal koostatud Materia Medicast.
(Casali jt, 2009; de Rezende, 2009). Hetkel on eesti keeles olemas ainult üks lühike taimedele mõeldud Materia Medica.Homöopaatilise ravi tõhusus põllumajanduses sõltub selle meetodi kohalikust konteksti toomisest, mis tugineb agrohomöopaatia praktiseerija kogemusele tajuda kogu tasakaalust väljas olevat organismi, osade vahelisi seoseid ja süsteemi eri tasanditel esilekerkivaid tegureid. (Boff, 2009). Lisaks sellele tuleb enne taastamisprotsessi algust tuvastada ja kõrvaldada kõik võimalikud taastumist takistavad asjaolud – näiteks mis tahes eelnevalt kasutatud mittesobilikud praktikad, mis ei ühti agroökoloogiliste põhimõtetega, et homöopaatia abil süsteemi taaselustamine oleks kiire, leebe, ja kestev(Hahnemann, 1842). Siiski on suurim väljakutse homöopaatilist preparaatide kasutamisel taimede ja loomade puhul sarnasuse põhimõtte rakendamine (Carneiro, 2011). See tuleneb sellest, et tuleb homöopaatia Materia Medicas kirjeldatud sümptomid, mis on välja töötatud inimestele, ühendada tasakaalust väljas olevate taimede ja loomade haiguste sümptomitega ja see protsess on viinud erinevate alternatiivsete lähenemisviiside tekkeni. Mõned praktikud kasutavad preparaatide valimiseks elektroonilisi seadmeid, elektroakupunktuuri seadmeid, pendlit või oma intuitsiooni (Jonas, 2003). Intuitsioon on sobiv, kuna lisaks kiirele ja alateadlikule protsessile ei järgi see lihtsat põhjus-tagajärgi loogikat ja suudab käsitleda, integreerida ja mõtestada mitmeid keerulisi andmeid üheaegselt (Greenhalgh, 2002). Biodünaamilise põllumajandusest pärinevaid põhjalikke teadmisi talusüsteemi ja selle elementide kohta, on kasutatud, et mõista kõrgdünaamilisi lahjenduste mõju taimedele. (Kolisko ja Kolisko, 1978). Tichavský (2009) on pakkunud välja meetodi, mis kasutab morfoloogilisi(välisehitusse puutuv, sellega seotud) või füsioloogilisti(organismi ja selle elundite talitlus ja toimemehhanismid) sümptomeid teejuhina parima homöopaatilise preparaadi leidmiseks, mis aitaks taimede tervist tasakaalu viia. Sellist biotüüpi võiks mõista kui Rupert Sheldrake´i(2013) poolt pakutud morfoloogilise resonantsi protsessi, mille alguspunktiks on mälu, mis on asub morfilistes väljades, kus homöopaatia võib mõju avaldada.

JOONIS 13.1 Koherentsuse/ sarnasuse tasemed, mis aitavad valida, mida on vaja tasakaalustada. (Kohandatud allikast
Manzalini ja Galeazzi, 2019)

Tähendus: Koherentne (eki.ee)
1.füüsikas: muutumatu faasivahega.Koherentsed võnkumised.
2. tihedalt seostatud, kokkukuuluv

NÄITED HOMÖOPAATIA KASUTAMISEST PÕLLUMAJANDUSES

Teaduslikult on homöopaatiat tunnustatud agroökosüsteemides (Betti jt, 2009; Bonfm ja Casali, 2012). Kuigi uurijad, praktikud ja ettevõtted kasutavad erinevaid meetodeid homöopaatiliste preparaatide valimiseks taimede ja loomade puhul, on ühine see, et see on edukas nii tava- kui ka mahetootmisel põhinevates põllumajandussüsteemides. Tuleb märkida, et homöopaatilised preparaadid saab vajaduse korral hõlpsasti deaktiveerida, mis muudab need palju ohutumaks kui farmatseutiliste või agrokeemilised ained(Boff, 2009; Moreno, 2017; Savian jt, 2018). Brasiilias on homöopaatilisi preparaate tootvad ettevõtted teinud läbimurde põllumajandussektoris. Huvitaval kombel on enamus kliente suurettevõtted, mis toodavad tavapäraseid kaupu nagu kohv, soja, tsitruselised samuti tegelevad kariloomade ja piimakarjaga.

TABEL 13.1
Väike Materia Medica

Arnica Montana	Stressi korral, näiteks ümberistutamisel, harvendamisel, kärpimisel, veepuudusel ja ootamatutel kahjustuste puhul, mis on tekitatud putukate/öökülma/saagikoristuste käigus
Belladonna	Liiga palju sipelgaid (pritsige preparaati lehtedele, taimedele ja sipelgaradadele)
Carbo vegetabilis	Üldise nõrkuse korral, nt pärast putukate rünnakut, lehtede langetamist, veepuudust, ruumipuudust, õiekaotust, pungade närbumist, taimedele, mis kasvavad liiga kompaktses mullas
Staphisagria	Lehetäide, nematoodide või lestade rünnaku korral, liigselt varjus kasvavad taimed, pookimine ja loomade kunstliku viljastamise puhul, kirpude rünnakud
Nux vomica	Agrokeemiliste pestitsiididega saastunud taimed ja mullad
Sulphur	Liigne transpiratsioon(vee aurumine lehtedest), kõrge toitainevajadusega taimed, sügelus ja sügelised loomadel (aine soodustab taimedes, muldades ja loomades puhastusprotsessi)
Calcarea Carbonica	Taimed, mis ei reageeri hästi väetamisele, kloroos, külmale tundlikud seemikud, uute juurte kasvu aeglustumine, aeglane taime areng ja lehtede kollakaks muutumine, mil on vajalik aeglane väetamine. nt kui Süsiniku/Lämmastiku suhe on kõrge

Allikas: de Rezende (2009).

Homöopaatiliste preparaatide panus nende süsteemi elujõulisuse taastamisse on olnud laiahaardeline, kuna nende terviseseisund oli enne selle meetodi kasutamist väga halb. Diagnoosi ja preparaatide kasutamise osas teevad mõned agrohomöopaatiaettevõtted oma diagnoose ise ja valmistavad homöopaatilisi prepraate kohalikest materjalidest, samas kui teised kasutavad juba valmis preparaate, kuid keskenduvad põllumajandustootjate nõustamisele ja koolitamisele, et nad oleksid taastamisprotsessi aktiivselt kaasatud ja mõistaksid preparaatide kasutamist kui ühte osa sellest protsessist. Näiteks on Viçosa ülikool Minas Gerais osariigis tootnud põllumajandustootjatele tehnilisi juhendeid homöopaatia kasutamiseks taimedel, nagu on näidatud tabelis 13.1 (de Rezende, 2009). On tehtud palju uurimistöid homöopaatia kasutamise uurimiseks saagi kasvu soodustamiseks. On näidatud, et Arnica montana 30CH(C) ja Calendula officinalis 30CH(C) soodustavad tugevamat uuesti kasvu ja suureendavad massi mate (Ilex paraguariensis) metsades pärast nende drastilist pügamist, andes seeläbi panuse looduslike metsaressursside jätkusuutlikule majandamisele (Domingues jt, 2019). Pestitsiidide homöopaatiliste preparaatidega asendamine on samuti näidanud riisitaimede tootlikuse parandamist ja teravilja saagikuse suurenemist (≥2000 kg/ha) (Verdi jt, 2020). Faedo ja kolleegid (2009) leidsid kinnitust, et salatiseemned idanesid paremini, kui nendel kasutati Arsenicum album 7CH(C) preparaati: lehtsalat on üks olulisemaid kommertskultuure ja seega oluline sissetulekuallikas paljudele väikepõllumeestele Brasiilias. Verdi et al. (2020) uurimusest selgus, et Calcarea phosphorica 20CH(C) kasutamisel ühe õistaime juurepistikutel, mis on Brasiilias tuntud kui erva-de-touro (Poiretia latifolia), et taimedel kasvasid pärast seda pikemad oksad ja ka paljundamisprotsess oli tulemuslikum. (79%). Selle ravimtaime toksiinivaba tootmine on majanduslikult väga oluline. Nunes jt. (2019), kes töötasid samuti ravimtaimedega, kasutasid Hypericum perforatum (Naistepuna) seemnete puhkeolukuseisundi katkestamiseks ja keskmise idanemise soodustamiseks Kali carbonicum 12CH(C). Uurimistöös on uuritud ka homöopaatia kasutamist tomati kahjurite tõrjes välitingimustes (Mododon jt., 2012). Näiteks on Deboni jt. (2017) uurimused näidanud homöopaatia kasutusvõimalusi oa-teramardika tõrjel. Puuaedadesse paigaldatud putukapüünised, millele lisati Ac. tannicum 30CH(C), püüdis kinni 20% rohkem Anastrepha fraterculus (Lõuna-Ameerika puuviljakärbseid) kui kontrollpüünis. See prepaaat aitas vähendada kärbeste arvu ning on meetod, mida saab kasutada mahe-puuaedades (Brilinger jt., 2018). Giesel jt. (2012) uurimus näitas, et Acromyrmex liigist (lehelõikaja-sipelgad) valmistatud kõrgdünaamiline lahjendus (nosood) ja Belladonna 30CH(C) abil vähendati kahe liigi toitumistegevust mittesoovitud kultuuridel( A. laticeps ja A. heyeri), kuid samas eipõhjustanud koloonia hukkumist ega mujale ümberasumist. Portales (2020) täheldas, et võrreldes homöopaatiat allopaatiliste ravimeetoditega piimafarmides suudab homöopaatia hoida SCC-d (Somaatiliste rakkude arv ühe milliliitri piima kohta) tõhusamalt alla 250 piirmäära. Enne homöopaatilist kuuri oli alla 250 SCC-d ainult 22%, 25% ja 27% iga farmi proovidest. Pärast homöopaatilise kuuri alustamist jõudsid need farmid vastavalt 66%, 56% ja 46% päevadest, mil SCC oli alla 250.

Kokkuvõttes näib, et homöopaatilised preparaadid suudavad kahju tekitamata taastada dünaamilise tasakaalu agroökosüsteemides. Hiljutistes uuringutes kinnitas Bonamin (2020) isoteraapia (viiruste ja bakteriaalsete haiguste ravi nakatunud patsientidele nende samade mikroorganismide kõrglahjendatud ja dünamiseeritud annuste manustamisega) kaitsvat mõju Artemia salina´le (tavalisele soolavähile), kes oli kokku puutunud pestitsiidide ja raskemetallidega. Artemia tsüstide, mis olid kokku puutunud glüfosaadi ja pliiga, töötlemisel vastava isoteraapilise preparaadiga soodustas nende loomade paremat kohanemist kahjuliku ja toksilise keskkonnaga ja vähendades munemisega seotud probleeme ja väärarengute esinemissagedust vastsetes. Bonamin täheldas ka, et Phosphorus 30 CH(C) abil loodusliku veekogu töötlemine tekitas märkimisväärseid muutusi dipoolmomendis veeproovides, mis olid kogutud erinevatest ja kaugematest paikadest samast keskkonnast.

HOMÖOPAATIA SOBIVUS AGROÖKOLOOGIAGA
Homeopaatia eetiline ja sotsiaalne potentsiaal sobib hästi alternatiivsete põllumajanduslike lähenemisviiside tööriistakasti (Kohler ja Negrão, 2018) ja homöopaatiat põllumajanduses tunnustatakse tõhusa sotsiaaltehnoloogiana (Andrade ja Casali, 2011). Sotsiaaltehnoloogiad peavad olema lihtsad, odavad, tõhusad ja kättesaadavad kõigile põllupidajatele, põhjustamata sõltuvust kallitest sisenditest. Brasiilias on integreerivad ja alternatiivsed, sealhulgas homöopaatilised preparaadid, riiklikus tervisesüsteemis kasutusel ja samuti mahetoidu tootmissüsteemides (Brasil, 2007). Homöopaatia on omaks võetud Santa Catarina osariigis asuvas \”Movimento dos Trabalhadores Sem Terra\” liikumise (maata põllumeeste liikumine) poolt. 2018. aastal lõpetasid Ponte Alta linnas umbes 200 hektari ulatusel maal toitukasvatavat 44 perekonda 6-kuulise koolituskursuse, mille korraldasid Homöopaatia ja Taimetervise laboratoorum, mis sisaldas agrohomöopaatia praktikat ja teooriat. See leidis aset nende enda kohalike kogukondade keskel. Need põllumajandustootjad said homöopaatia põhikomplekti, mille preparaadid olid vedelas vormis ja mis võimaldasid neil valmistada erinevaid võimendusi(potentse) kariloomade, taimede ja keskkonna tasakaalustamiseks. Jagades seda teavet oma kogukondades, suutsid põllumajandustootjad volitada teisi ja luua kogukonnas vastupidavust, mida ostetud agrokeemiatoodete kasutamine ei suuda luua Oma holistliku olemuse tõttu on homöopaatial ka multidistsiplinaarse koostöö potentsiaal. Viimase kümnendi jooksul on integreeriva homöopaatia kursus, mis toimub EPAGRI ja UDESC-i jaamas Lagesis Santa Catarina osariigis koolitanud mitte ainult põllumajandustootjaid, vaid ka agronoome, veterinaararstide, holistlike terapeute, arste, hambaarstide, füsioterapeutite, psühholooge, õpetajaid, bakalaureuse- ja magistrantuuride üliõpilasi, kõik nad osalevad 150-tunnises kursusel, kus arutatakse teadusfilosoofiat, vitaalsust(elujõulisust), homöopaatilist teadust, kvantmetoodikaid ja muud. Töötubade, juhtumiuuringute ja koolituste kaudu arendavad nad koostöövõimekust, kuna nad kogevad, kuidas homöopaatiat saab rakendada erinevates erialadel. Teised uurimisrühmad, nii Brasiilias kui ka välismaal, on samuti genereerinud teadmisi ja laiendanud homöopaatia valdkonda. Näidete hulka kuuluvad Brasiilias Bioloogilise ja alternatiivse fütosanitaarkontrolli uurimisrühma (COBALFI) töö ja Lääne-Paraná Rahvusliku Homöopaatia Grupi (CAPA) töö, mõlemad asuvad Lääne-Paraná Rahvusliku Ülikooli (UNIOESTE) juures. Parana osariigis on ka Carlos Bonato meeskond Maringa Ülikoolis ja Paranaense Agroökoloogia Keskus, mis on viimased peaaegu 15 aastat pakkunud homöopaatiale spetsialiseeritud kursusi. Minas Gerais osariigis Viçosa Federal University juures on Vicente Casali ja tema meeskond alates 1995. aastast arendanud osaluslikku uurimistööd, mille eesmärk on homöopaatia populariseerimine põllumajandustootjate ja kohalike kogukondade hulgas. Prantsusmaal on olemas La Groupe International de Recherche sur l\’Infnitésimal (rahvusvaheline väga madala annuse ja kõrglahjenduse mõju uurimisrühm, G.I.R.I.), mis asutati 1986. aastal ja koosneb rohkem kui 100 teadlasest, alates arstidest, keemikutest, bioloogidest, farmakoloogidest, füüsikutest kuni agronoomideni, 22 erinevast riigist. Itaalias Bologna Ülikoolis uurivad Lucietta Betti kolleegidega Põllumajandus- ja Toiduainete Teaduste osakonnas tõendeid agrohomöopaatia kasutamisvõimaluste rakendamiseks saagi tootmises.

VIIMASED MÄRKUSED
Viimase 30 aasta jooksul on homöopaatia teoreetiline ja metoodiline raamistik laienenud ning enam ei tegeleta ainult inimeste vaid nüüd ka loomade, taimede ja agroökosüsteemide tasakaalustamisega (Bonamin, 2014). Homöopaatia spetsialisti suurimaks väljakutseks põllumajandusmaastikul on leida õige preparaat, mis taastaks dünaamilise tasakaalu neis agroökosüsteemides. Harjutus, mida tehes mõistetakse tasakaalust väljas olevat süsteemi unikaalse ja isikupärase organismina ning otsitakse parimat raviainet, mis suudab seda taastada, eelistades kõige olulisemaid sümptomeid, nõuab, et homöopaatiaga tegeleja oleks vastastikmõjusid arvestav tervenduskunstnik. Selgelt põhineb homöopaatia põllumajanduskontekstis väga erineval teaduslikul ratsionaalsusel kui kartesiaanlik materialism, mis püüab maksimeerida tootmistegureid pidevalt kasvava tootlikkuse saavutamisega. Seetõttu ei võta ravimeid välja kirjutav farmatseut, ravimeid määrav veterinaararst ega agrokemikaale müüv agroonoom mõnikord arvesse perekondlike põllupidajate kontseptsiooni, mis võtab arvesse kogu interaktiivset keskkonda. Seetõttu on põllumajanduses vajadus nii uute kontseptsioonide kui ka uute koolituste järele, mis oleksid võimelised sellise mitmekülgsusega arvestama. Hahnemann uskus, et homöopaatia peaks aitama inimestel saavutada nende elu kõrgeima eesmärki, mis on elada kooskõlas iseenda ja nende (sotsiaalsete ja looduslike) keskkondadega. Eriti sotsiaalse tööriistana võib homöopaatia aidata haavatavamaid kogukondi, et vabastada neid tavapõllumajandussüsteemi poolt loodud sõltuvustest. Agroökoloogia hõlmab biomimikrit ja sotsiaalseid küsimusi, mis puudutavad näiteks mitmekesisust, kaasatust, koostööd, täiendavust ja enesemääramist. Kui põllumajandustootjatele antakse teoreetilisi ja metoodilisi teadmisi, mis suudavad tegeleda selliste keerukustega nende taludes ja saavad rakendada odavaid agrohomöopaatilisi lahendusi, annab see neile ainulaadse võimaluse suurendada ja koostööd teha kõigi tervikusse kuuluvate komponentidega, milleks on loomad, taimed, muld, vesi ja inimene ise. Seda tehes on võimalik püüelda harmoonilisema, dünaamilisema agroökosüsteemi poole.

Lae alla eestikeelne Materia Medica taimede kohta. SIIT

MÄRKUSED

CH lahjendused on sajandiklahendused (C), kasutades Hahnemanni (H) lahjendusmeetodit.

EPAGRI on Institute of Agricultural Research and Rural Extension of Publica Service of Santa Catarina State, Brazil

TÄNUSÕNAD

Many thanks to the Study Group on Homeopathy and Agroecology brought together by the

Laboratory of Homeopathy and Plant Health of EPAGRI-Lages that works with postgraduate stu-

dents and docents and professors from UDESC and UNIPLAC, Santa Catarina State, Brazil. We

should also like to thank our colleagues Leyza P. de Oliveira, Marcelo S. Pedroso, Mari I. Carissimi

Boff and Amarilys Cesar for their valuable contributions to the manuscript. This study was par-

tially supported by Conselho Nacional de Desenvolvimento Científco e Tecnológico (CNPq), who

granted the frst author a PQ scholarship as a researcher, and by the Fundação de Amparo a Pesquisa

e Inovação do Estado de Santa Catarina (FAPESC) for additional research funding. The second and

the third authors were partially funded by the Coordenação de Aperfeiçoamento de Pessoal de Nível

Superior (CAPES).


Autorid: Brazil Pedro Boff: Agricultural Research and Rural Extension Agency of Santa Catarina State University, University of Planalto.
Catarinense Rovier Verdi: Santa Catarina State University, Coventry University.h
Leonardo Felipe Faedo: Santa Catarina State University, Coventry University.

VIITED

Andrade, F. and Casali, V.W.D. (2011) Homeopatia, Agroecologia e Sustentabilidade. Revista Brasileira de

Agroecologia, 6(1): 49–56.

Aversa, R., Petrescu, R.V.V., Apicella, A. and Petrescu, F.I.T. (2016) About homeopathy or “similia similibus

curentur”. American Journal of Engineering and Applied Sciences, 9(4): 1164–1172.

Bell, I.R., Baldwin, C.M. and Schwartz, G.E. (2002) Translating a nonlinear systems theory model for home-

opathy into empirical tests. Alternative Therapies in Health and Medicine, 8(3): 58–66.

Bertalanffy, L.V. (1967) General theory of systems: Application to psychology. Information (International

Social Science Council), 6(6): 125–136.

Bertalanffy, L.V. (1973) Teoria geral dos sistemas. [General System Theory, 1968]. Petropolis: Ed. Vozes

Ltda, 351 p.

153Homeopathy Applied to Agriculture

Betti, L., Trebbi, G., Majewsky, V., Scherr, C., Shah-Rossi, D., Jäger, T. and Baumgartner, S. (2009) Use of

homeopathic preparations in phytopathological models and in feld trials: A critical review. Homeopathy,

98(4): 244–266.

Boff, P. (2009) Agropecuária Saudável: Da prevenção de doenças, pragas e parasitas a terapêutica não

residual [Healthy agriculture; from prevention of diseases, pests, and parasites to nonresidual ther-

apy]. Lages: EPAGRI/UDESC.

Bonamin, L.V. (2014) Homeopathy, ethics and environment: A systemic approach. International Journal of

High Dilution Research, 13(47): 91–92.

Bonamin, L.V. (2020) Homeopathy and environmental challenges. Homeopathy, 109(1): A002.

Bonamin, L.V., Lagache, A. and Bastide, M. (2008) Research on ultra-dilutions and the theory of corporeal

signifers: The follow up. In: Bonamin, L.V. (ed.), Signals and Images. Dordrecht: Springer Science,

3–25.

Bonato, C.M. (2007) Homeopatia Simples: Alternativa Para Agricultura Familiar. Candido Rondo, PR: Gr.

Lider, 36 p.

Bonfm, F.P.G and Casali, V.W.D. (2012) Homeopathy: Plant, Water and Soil, Scientifc Evidence of the High

Dilution. Viçosa, MG: UFV, 89 p.

Brasil (2007) Decreto n. 6323 de 27 dezembro 2007; Regulamento da Lei dos Orgânicos [Law

no. 6323 of 27 December 2007; Organic regulation of Brazil]. http://www.agricultura.gov.

br/desenvolvimento-sustentavel/organicos/legislacao.

Brazil (2011) Farmacopeia homeopatica Brasileira. Brasilia: ANVISA, 364 p.

Brilinger, D., Pereira, B.A., da Rosa, J.M., Franco, C.R. and Boff, M.I.C. (2018) Efeito de preparados

homeopáticos sobre a viabilidade de pupas da mosca-das-frutas Ceratitis capitata. Anais do Congresso

de Homeopatia nas Ciências Agrárias e do Ambiente. Ribeirão Preto: Instituto Homeopático e de

Praticas Integrativas, 81 p.

Carneiro, S.M. de T.P.G. (ed.) (2011) Homeopatia: Princípios e aplicações na agroecologia. Londrina:

IAPAR, 234 p.

Casali, V.W.D., Andrade, F.M.C. and Duarte, E.S.M. (2009) Acologia de Altas Diluições. Viçosa: UFV, 238 p.

Chikramane, P.S., Akkinhekkibbal, K.S., Jayesh, R.B. and Shantaram, G.K. (2010) Extreme Homeopathic

dilutions retain starting materials: A nanoparticulate perspective. Homeopathy, 99(4): 231–242. doi:

10.1016/j.homp.2010.05.006.

das Kaviraj, V. (2012) Homeopathy for Farm and Garden: The Homeopathic Treatment of Plants. Kandern:

Narayana Pub, 332 p.

de Rezende, J.M. (2009) Caderno de Homeopatia: Instruções práticas geradas por agricultores sobre o uso

da homeopatia no meio rural. Viçosa: Universidade Federal de Viçosa, Departamento de Fitotecnia.

Dean, M.E. (2001) Homeopathy and “the progress of science.” History of Science, 39(3): 255–283.

Deboni, T.C., Boff, P., Boff, M.I.C. and Marcon, M.C. (2017) Bioatividade de preparados homeopáticos e

extratos vegetais sobre Acanthoscelides obtectus (Coleoptera: Bruchidae) em grãos de feijão armazena-

dos. Revista Brasileira de Agroecologia, 12(2): 152–158.

Domingues, S., Werner, S.S, Bof, M.I.C. and Boff, P. (2019) Regrowth of yerba mate plants (Ilex para-

guariensis A. St. – hill.) submitted to dynamized high-dilution preparations. Journal of Experimental

Agriculture International, 36(6): 1–11.

Dougeon, M.D.R.E. (1989) The Lesser Writings of Samuel Hahnemann. New Delhi: B. Jain Publishers Pvt.

Ltda, 784 p.

Faedo, L.F., Faxina, T.C., Silva, K.M., Atanasio, W.M., Damasceno, M.S. and Boff, P. (2009). Germination of

Lactuca sativa under different dynamization levels of Arsenicum album. In Simpósio Internacional de

Ciência, Saúde e Território, 5, 2019, Lages, SC: Uniplac.

Fisher, P. (2012) What is homeopathy? An introduction. Frontiers in Bioscience (Elite Edition), 4: 1669–1682.

Giesel, A., Boff, M.I.C. and Boff, P. (2012) The effect of homeopathic preparations on the activity level of

Acromyrmex leaf cutting ants. Acta Scientiarum Agronomy, 34(4): 445–451.

Greenhalgh, T. (2002) Intuition and evidence-uneasy bedfellows? British Journal of General Practice,

52(478): 395–400.

Hahnemann, S. (1810) Organon of Rational Art of Healing, 1st edition, Reprint (1913). Kandern: Narayana

Pub, 592 p.

Hahnemann, S. (1842) Organon da Arte de Curar [Organon der Heilkunst, 6ª. ed. 2001]. São Paulo: Robe

Editora, 248 p.

Hahnemann, S. (1846a) Materia Medica Pura, 1996. New Delhi: B. Jain Publishers Ltd, 709 p.

Hahnemann, S. (1846b) The Chronic Diseases: Their Specifc Nature and Homeopathic Treatment. New

York: Radde, 396 p.

Jonas, W. (2003) A critical overview of homeopathy. Annals of Internal Medicine, 139(8): W–76.

Khatounian, C.A. (2001) A Reconstrução Ecológica da Agricultura. Botucatu: Agroecologica, SP, 348 p.

Kohler, F. and Negrão, M. (2018) The homeopathy/agroecology nexus: A discourse-centered analysis in a

Brazilian agrarian settlement. Dialectical Anthropology, 42(3): 241–255.

Kokornaczyka, M.O., Trebbi, G.D.G., Marotti, I.B., Nani, D., Borghini, F. and Betti, L. (2014) Droplet evapo-

ration method as a new potential approach for highlighting the effectiveness of ultra-high dilutions.

Complementary Therapies in Medicine, 22(2): 333–340.

Kolisko, E. and Kolisko, L. (1978) Agriculture of Tomorrow, 2nd edition. Bournemouth: Kolisko Archive

Publications.

Madsen, R. (2019) Characteristics of contemporary methodologies of classic homeopathy. Homœopathic

Links, 32(1): 18–22.

Manzalini, A. and Galeazzi, B. (2019) Explaining homeopathy with quantum electrodynamics. Homeopathy,

108(3): 169–176.

Maute, C. (2011) Homeopathy for Plants: A Practical Guide for House, Balcony and Garden Plants with Tips

on Dosage, Application and Choice of Potency. Kandern: Narayana Pub, 158 p.

Modolon, T.A., Boff, P., Boff, M.I.C. and Miquelluti, D.J. (2012) Homeopathic and high dilution preparations

for pest management to tomato crop under organic production system. Horticultura Brasileira, 30(1):

51–57.

Moreno, N.M. (2017) Agrohomeopatía como alternativa a los agroquímicos. Revista Medica de Homeopatia,

10(1): 9–13.

Nunes, A., Werner, S.S., Boff, M.I.C. and Boff, P. (2019) Feasibility in seed germination of Hypericum perfo-

ratum L. submitted at different temperatures and treatments with high dilutions. International Journal

of High Dilution Research, 18(3–4):2–12.

Portales, M.F. (2020) Effcacy of homeopathic herd health management in antibiotic resistant dairy cattle in

Northern Spain. Homeopathy, 109(1): P012.

Savian, M., Faedo, L., Boff, P. and Boff, M.I.C. (2018) Agricultura urbana e o uso da homeopatia na pecuária

em Lages, Santa Catarina. In Congresso de Homeopatia nas Ciências Agrarias e do Ambiente, 2018,

Ribeirão Preto. Anais do Congresso de Homeopatia nas Ciências Agrárias e do Ambiente. Ribeirão

Preto, IHPI, 2018, pp. 50–51.

Sheldrake, R. (2013) Uma nova ciência da vida. São Paulo: Cultrix, 326 p.

Silva, W.R.G., Pinto, S. and Carvalho, C.T. (2005) The ultra-high dilutions and its virtual structures.

Arztezeitschrift fur Naturheiverfaren, 46(10):614–618.

Soule, J.D. and Piper, J.K. (1992) Farming in Nature´s Image: An Ecological Approach to Agriculture.

Washington, DC: Island Press, 286 p.

Steiner, R. (2001) Fundamentos da agricultura biodinâmica: vida nova para a terra. Antroposófca, 2. ed.

Tradução de Gerard Bannwart. São Paulo: Editora Antroposófca.

Tichavský, R. (2009) Homeopatía para las Plantas. Monterrey: Ed. Fujimoto, 236 p.

Verdi, R., Bettoni, J.C., Werner, S.S., Boff, P. and Boff, M.I.C. (2020) Effects of the phenological stage, type

of cutting and plant growth regulators on the propagation by stem cutting of Poiretia latifolia Vogel, a

Brazilian native medicinal plant. Revista Colombiana de Ciencias Hortícolas, 14(2): 1–16.

Verdi, R., Nunes, A., Faedo, L.F. and Boff, P. (2020). Manejo homeopático no cultivo de arroz irrigado.

Brazilian Journal of Development, 6(9): 65540–65549.

Viganò, G., Nannei, P. and Bellavite, P. (2015) Homeopathy: From tradition to science? Journal of Medicine

and the Person, 13(1): 7–17.

Walach, H., Jonas, W.B., Ives, J., Wijk, R.V. and Weingärtner, O. (2005) Research on homeopathy: State of the

art. Journal of Alternative and Complementary Medicine, 11(5): 813–829.

Zanco, J.J. (2016) Biofotonica na Caracterização de Sementes Submetidas à Altas Diluições Dinamizadas.

PhD Thesis, Lages SC: UDESC, 238 p.

DOI: 10.1201/9780429440939

Tõlgitud inglise keelest siit: Homeopathy Applied to Agriculture. Theoretical and Practical Considerations with Examples from Brazil. By Pedro Boff, Rovier Verdi, Leonardo Felipe Faedo

Lae täispikk raamat inglise keeles alla siit:
Subtle Agroecologies | Farming With the Hidden Half of Nature | Julia (taylorfrancis.com) (Peenmõjud agroökoloogias. Looduse peidetud poole kasutamine põllumajanduses.

Lae seesama eestikeelne artikkel alla pdf-formaadis.

Eestikeelne Materia Medica taimedest.

Siin on mõningad teadusuuringud:

Peroxidase activity and protein concentration in treated Phaseolus vulgaris l. with homeopathic preparations
https://rsdjournal.org/index.php/rsd/article/view/18457

Dynamized high dilutions for management of the leafcutter ant
https://pdfs.semanticscholar.org/5ded/d43b7aebd328a2a83d8e33a4ffc9a526647c.pdf

Homeopathic and high dilution preparations for pest management to tomato crop under organic production system
https://www.researchgate.net/publication/262474449_Homeopathic_and_high_dilution_preparations_for_pest_management_to_tomato_crop_under_organic_production_system

Regrowth of Yerba Mate Plants (Ilex paraguariensis A. St. – hill.) Submitted to Dynamized High-dilution Preparations
https://www.researchgate.net/publication/333519080_Regrowth_of_Yerba_Mate_Plants_Ilex_paraguariensis_A_St_-_hill_Submitted_to_Dynamized_High-dilution_Preparations

Sustainability Assessment of Family Agricultural Properties:
The Importance of Homeopathy
https://www.mdpi.com/2071-1050/14/10/6334

Trichoderma harzianum to control botrytis cinerea and High-dynamized dilutions of Silicia terra to promote plant growth on the strawberry culture: methods for sustainable farming practices
https://www.researchgate.net/publication/362692431_Trichoderma_harzianum_to_control_botrytis_cinerea_and_High-dynamized_dilutions_of_Silicia_terra_to_promote_plant_growth_on_the_strawberry_culture_methods_for_sustainable_farming_practices

Vegetative Growth of Hypericum Perforatum L.
https://www.researchgate.net/publication/352122021_Vegetative_growth_of_Hypericum_Perforatum_L_plants_treated_with_high_dynamized_dilutions_over_different_growing_seasons